Ma ühinen laias laastus Nirti kommentaariga.
Blogi- või muus avalikus ruumis toimuv ei ole alati sugugi paberitega ja süüdimatute lollide loba.
Sõna-, mõtte-, tegutsemis- ja muud vabadused on kahtlemata väärtused, mida üldjuhul tuleb kõigiti kaitsta, mis tähendab, et tahes-tahtmata tuleb igapävaselt kokku põrgata ka seisukohtade, maailmavaadete, kontseptsioonide ja hoiakutega, mis on mõistetamatud või ebameeldivad. Suure osaga neist tuleb lihtsalt leppida, mitte hakata enesest donquijotelikku karikatuuri tegema - ühiskonna mitmekesisusel on oma pahupool, aga sisuliselt on ta siiski rikastav nähtus.
Aga.
Kui paistab, et keegi läheb oma vabadustega liiga kaugele, muutudes selgelt ja ühemõtteliselt solvavaks, diskrimineerivaks ja vägivaldseks, valimata vahendeid oma anakronismide (või miks mitte ka novaatorlike avastuste) presenteerimiseks, siis kusagil on punkt, kus sallivus pluralismi osas end ammendab ning üleoleva muigega "on ikka napakas" minema jalutamine võib moraalses plaanis kuritegeliku ignorantsiga võrduda.
Olulised väärtushinnangud ei püsi iseenesest, vahel, kui on tahtmine, et nad oleksid olemas ka homme ja ülehomme, tuleb toetuseks oma panus anda. Ükskõiksusega jõuab ühel hetkel lõhede ja mõradeni, millega on palju keerulisem tegeleda siis, kui nad juba sügavamad on, nii et ise auku kukkuma hakkad.
Sama nagu poliitika- ja majandusega - kui keegi "süüdimatute ullikeste" sõnavõttudele ja tegudele tähelepanu ei pööra, tuleb ühel hetkel "ärgata" keset isehävituvat süsteemi, kus kõik loomulikuna võetavad heaolu ja vabaduste alustalad on pilbastumas ja varingud eluohtlikuiks saamas.
| kommentaari |
|
|
|
Viisakad inimesed viitavad tekste kasutades algmaterjalile.
Kirjutada, joonistada ja süüa pakkuda võib sellel aadressil (MSN).
Nüüd ma siis tean, kuidas need sopabl...
Olgu. Komprablogide osas ongi viimas...
Ma nüüd ei tea kohe, millist poosi võ...
Hallitamisel ma rebaste abi ei vaja. ...
Sul on hall hõberebaseboa? Midagi muu...